Kell kaheksa avasin silmad oma telefoni äratuse peale, tõmbasin dressid jalga ja läksin jooksma. Hommik oli ilus, inimesi ringi liikumas ei olnud, vaid mõned linnud, keda ma isegi ei tundnud ära. Nad on sarnase suurusega nagu tuvid aga rohkem puhvis ja ilusat pruuni värvi. Seda ma mõtlesin, kes küll sibab põõsastes. Asi sai selgeks, kui need linnukesed välja lendasid.
Siis sõin oma sinisest topsist maisihelbeid piimaga ja jõin mate-teed ning siis läksin tundi. Räägiti taani ökonoomikast ja Taani tööturust. Kui aeg tiksus ja lõunavaheaeg kätte jõudis, siis suure õhinaga jooksime koju ja hakkasime Danieliga orgunnima lõunaeinet.No kus sa sellega! Aega oli liiga vähe ja otsustasime seda teha hiljem. Niisiis haarasin jälle maisihelveste ja piima järele- elagu maisihelveste dieet!
Järgmisena kohtusime meie inglise keele õpetajaga, ta oli ka väga kena inimene aga paistab, et üsna karm. Peale kohustliku osa saime vabaks ja ma lippasin pastarooga valmistama, ikka nagu me Heidyga omal ajal tegime. Siinkohal tervitan minu armsat Heidyt. Sa oled mulle väga kallis!
Hiljem läksime Svetiga (minu toakaaslane) linna poodlema, ostsime vajalikke asju nagu pesupulber, nõudepesuvahend ja piima (!). Mulle maitseb siinne piim, see on ka hea hinnaga 3,95 DDK ehk siis 8 EEK. Muidugi hinnad olenevad ka tootest ja poest aga üldiselt saab hakkama.
Õhtul rääkisin emaga msnis, see oli väga hea kuulda ta häält ja jagada muljeid. Mariaga rääkisin ka, mul on hea meel, et tal hästi läheb. Oeh, kuidas ma Sind, mu kallis igatsen...
Siis põikas läbi David, kellega me niisama lobisesime. Ta näitas oma kodu ja näitas, et tal on kõik kõik olemas (triikraud, tolmuimeja, föön, puhastusvahendid, kuhjaga sööki, jooki). Ei, ta ei kepslend niisama, vaid ütles, et võin iga hetk talt küsida. Mul juba on ta pott ja taldrikud ja kühvli olin ka laenanud. Midagi pole parata, mina ei tulnud siia autoga.
Ma juba tunnen siin nagu oleks kodus, siin on armas ümbruskond ja toredad inimesed. Ja ilm on nagu Eestis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar