Freshman = fresh meat trip

Jõudiski kätte reede, mil kõik esmakursuslased seadsid sammu kooli poole, et koos sõita Freshman tripile. See on nagu kooli algusele ja uute õpilastele pühendatud suvepäevad, kus kaks ja pool päeva järjest mängitakse mänge ja juuakse õlut. Ja nii mõtlesin ka minagi, et tuleks teiste rohelistega tuttavaks saada. (pildil kogunemine kooli auditooriumis, kus ttvustati reegleid, mida peame järgime olles tripil: mobiilid-käekellad hoiule, ei narkole jne)

Taoline ettevõtmine toimub iga aasta ning iga kord on erinev peoteema. See kord oli selleks „Farmers’ dream”- me kõik riietusime farmeriteks. Suurem osa kandis ruudulisi särke ja siniseid tunkesid, neidudel olid rätid peas.

Kõik oli muidu kenasti orgunnitud- saime korralikult süüa, varjualune oli olemas (kõrval pildil on suur telk, kus saime silma looja lasta) peotelk (all paremal pildil), interaktiivsed mängud. Ainuke mis alt vedas oli ilm. Ei noh, mis siin uudist- Eestis juhtub ka niimoodi üsna tihti. Aga siin ikka

konkreetselt sajabki alati, a l a t i. Ja sadaski kohu aeg ja igal pool oli kõik mudane, märg ja ise olin üleni läbiligunenud. Imelik, et ma üldse terveks jäin!

Kogu laagris oli umbes 150 inimest ja meid jagati rühmadeks, kellega koos lauas istuda ja mängudes osaleda. Meie rühmaülem oli David:

Laagrisse oma jooki kaasa ei tohtinud võtta (ise võtsin ainult suure vee kaasa). Nii et pidi koha peal ostma ja enamus laudades lepiti niimoodi kokku, et kordamööda keegi ostab kasti (0,33 x 24) õlut (200 DKK) või siidrit (300 DKK). Pidin nõustuma sellise ideega, kuigi teadsin, et see on minu jaoks liiga suur väljaminek ja ma üldse ei joogi palju. Kui minul oli esimese õlu pooleli, oli mõnel juba neljas. Aga mis siis ikka. Lõppkokkuvõttes ma ei ostunudki ühtegi. Kohe seletan, mis oli üheks suureks põhjuseks.

s õ b e r

Juhtus midagi imelikku, sel ööl kui olin fresh meat tripil.

Öösel muutusin melanhoolseks, sest olin teada saanud, et kõik inimesed ei olegi nii ilusad ja head. Mind haaras kibestustunne ja imelik oli olla. Ja just sellel hetkel ilmus üks noormees (kes välimuselt meenutas Indrekut) ja ütles, et tahab olla minu sõber.

Me rääkisime ennegi, ta oli äärmiselt viisakas ja lugupidav aga ma ei pööranud temale piisavalt tähelepanu. Aga nüüd ta tuli ja pani oma käe mu õlale ja lausus, et teab mida ma tunnen. Ta ütles, et kuigi inimesed tema ümber räägivad samas keeles, mis temagi aga ikkagi on ta üksinda. Mul tekkis küsimus, miks ta tuli mu juurde, miks ta saab minust aru ja tahab olla minu sõber?! Nägin välja üsna hale: juuksed tilkusid vett, ripsmetuśś laiali, jalad märjad ja õnnetu. Olin segaduses.

Tema vaid ütles, et ta tunneb, et olen hea inimene ja eriline ning nüüd mul on olemas üks hea sõber. See tundus nii uskumatuna. Nende kahe nädala jooksul, mil olen olnud Taanis, ei tundnud ennast kordagi üksi, inimesed olid mu ümbes, naersin, olin rõõmus. Aga need inimesed kellega koos olin hänginud, olidki olemas vaid siis, kui olin lõbus. Aga nüüd, kus taevas nuttis koos minuga ja mul oli nii paha olla, sest teised lällasid ja jõid aga mina ei tahtnud niimoodi.

Simon on ta nimi, pärit Taanist. Ja vaadates tema silmidesse nägin seal kõiki oma parimaid sõpru, kes olid/on mul olemas. Aga nemad on Eestis. Ja sain aru, kui palju minust jäi maha Eestisse. Ja pisarad voolasid iseenesest mööda mu niigi niiskeid põski.

Ta embas mind ja lohutas, et nüüd pole ma enam üksi.

Siin kohal saadan teile, mu kallid sõbrad, soojad kallistused. Et teaksite, et tunnen teist puudust ja te olete alati mul meeles!

Mis seos on minul ja baaridaamil?

Ja jõudisgi kätte päev või õigemini õhtu, kus sain ennast proovile panna baaridaamina. See oli midagi väga huvitavat. Meie „brigadir” Lars (Taanist) oli ääretult vahva 22-aastane kutt ja mul paariliseteks olid Girts (Lätist) ja Christian (Taanist). Meile seletati ära, mis ettevalmistused peame ära tegema ja siis kell kaheksa läks pidu lahti.

Baar asub Students’ house-is ja avatud igal teisi- ja neljapäeval. Joogid on kõik soodsa hinnaga (0.5 õlu (Calsberg)- 20 DKK; rumm koolaga 20 DDK).Külastajaks põhiliselt üliõpilased, kes õpivad Herningis.

Minu esimene õlu läks aia taha, või noh sel oli natuke palju vahtu. Aga see-eest teised olid nii ilusad ja head! Ma nautisin klientidega suhtlemist ja kokteilide valmistamist. Üks populaarsemaid oli Pink Pussy (vodka, vahukoor, roosa limps ja jää).

Muusikat saime ise valida ja üldse kogu olumine seal baarileti teisel pool oli nii vahva. Ma ei pidanud pingutama, et näida hea ja viisakas, vaid mulle meeldiski suhelda inimestega ja naeratada (ka siis kui kaarditehingutmanis näkku pani).

Pidu kestis poole kaheteistkümneni ja ka siis ei lõppenud me lõbu. Ma sain münte tornidesse laduda ja siis kokku arvestada teenitud summat.

Õhtu jooksul saame juua mahla/teed/kohvi/ice tea või üks/kaks õlut. Mina nautisin apelsini mahla, hiljem proovisin hullult head taani siidrit.

Nüüd olen kodus ja imetlen oma uut teekannu, mis poosteb minu laual. Ma ostsin selle Tiger’ist ja maksis 30 DDK, nii et mõistlik ja äärmiselt vajalik ost. Mis siis ikka- jään ootama oma järgmist vahetust meie arsmas õpilaste baaris!

järgmise nädala tunniplaan

1. "koolipäev"

Esimene koolipäev niisiis. Või õigemini algas meil teine ettevalmistusnädal, sest tunde polegi, lihtsalt räägitakse endiselt reeglitest ja toimuvad sotsialiseerumismängud.

Hommikul sain ka oma esimesed pakid Eestist kätte. Nii mõnus oli neid avada ja saada omale päris tekk ja padi...

Õhtul oli Davidi kord süüa valmistada, lubasin tal abiks olla. Ja niisiis ta kutsus mu enda juurde ja lõpuks tegingi kogu supi valmis. Ei, loomulikult ta õppis ka midagi. Tegime nuudli- ja kanasuppi, kuhu panime ekstra palju nuudleid, sest David armastab niimoodi. Igatahes kõigile maitses.

lihtne ja mõnus pühapäev

Kaubanduskeskuses jõlkudes leidsime lõpuks ülesse meie jõehobukesed.

Läksime täna Davidi, Nikola ja Marc'iga Herningisse jalutama. Linnas rahvast peaaegu ei olnud, sest on pühapäev ja enamus poed on siis kinni, ainult mõni toidupood on kella viieni lahti. Ostsin ühe leiva (500gr- 4 DKK=8 EEK).

Pildil meie seltskond peale linnachilli, taustaks püramiid TEKO kooli territooriumil:

Pärast pikka jalutuskäiku läks mul kõht tühjaks ja otsustasin midagi kiiresti valmis teha. Laenasin Nikilt õli ja nuga ning kakskümmend minutit hiljem valmis selline roog:

(spiraalmakaronid sibula, paprika ja tomitikastemega+vürtsid)

Õhtul mängsime Desi, Nikola, Marc'i ja Davidiga kaarte ja siis oligi aeg magama minna.

International club's pidu ja spontaanne minek Aarhusesse

Ühel päeval sadasid sisse rahvusvahelise klubi õpilased audirootiumisse ja kutsusid meid peole, mille mõte oli sotsialiseerumine ja värki.

Niisiis kella kuueks läksime kõik kooli ja saime üksteisega veel rohkem tuttavaks. Kusagilt tulid välja ka erasmuslased, kes enamjaolt olid Prantsusmaalt ja Saksamaalt, aga ka Hiinast mõni. Meile telliti 50 karpi erinevaid pitsasid ja nii me kõhtu kinnitades vestlesime. Veel pidi iga laudkond välja mõtlema ühe riimuva slougani. Siin on meie oma:

We came here

to drink free beer

give us a beer

or we out of here!

(Meie laudkonnas oli ainult kaks tüdrukut ja ülejäänud poisid, nii et ärge üllatuge selle hüüdlause peale)

Pärast läksime Student's house-i peole, kus oli ekstra uutele õpilastele tasuta õlut. Mitte et ma nüüd suur õllearmastaja olen, aga armas sellegipoolest. Seal me tantsisime palju ja Dj-ks oli Piotr. Oli suitsu ja tuld ja värki ka :) Pilt peost; Radina (Bulgaariast) ja mina

Tantsisin Leoga ( kolm aatsta vegeteerinud Taanis, rahvuselt venelane) ja ta oskab hullult hästi jalga keerutada.

Siis mängisin Leoga ühte huvitavat kabemängu, kus nuppudeks olid pisikesed nunnud pitsid ja seal sees üks hullult hea Taani siider.

Aga mingil hetkel kohtasin Modestast ja ta ütles, et läheb Aarhusesse ja kutsus mind kaaasa. Ja nii me sõitsime pool kaksteist öösel 83 km eemale Aarhusesse- mina, leedulanna ja Modestas. Kohale jõudes me jalutasime linna peal ja seal elu kees! Inimesi oli tänavatel nii palju ja igal pool mängis muusika. Aarhus on väga ilus linn ja see paikneb mere ääres. See on nagu meie Tartu linn (siin ka läbib linna jõgi), sest siin resideerub palju üliõpilasi, kokku ses linnas on umbes kolmsada tuhat inimest. Pärast jalutuskäiku sõime pitsat ja sõitsime koju tagasi. Magama jõudsin viie aeg ja magasin lõunani...

Paraad ja pidu- see on minu esimene reede Taanis

Ka sel hommikul tegime sörkjooksu ja siis ootas meid ees ettevalmistusnädala lõpp, mille puhul saime rootsilauas lõunat süüa. Siis tulime koos rahvusvahelise seltskonnaga ideele korraldada paraad teel peole Herningisse. Selle jaoks läksime tööruumidesse, et valmistada paraadi jaoks vajaliku varustuse. Mõned pildid protsessist;

nohikud David ja Marju;

Võõrtööjõud Hispaaniast ja Leedust;

Ehitades originaalset vihmavarju ja kiletades vihmakeebiga, millel kooli logo:

Siin on meie Sex Box (vihma eest kaitseb ideaalselt):

Ja meil on ka oma hobune:

Jacob-hobuke:

Ja nii me kõndisime Herningisse. Iga auto võttis kiirust maha, vaatas üllatunud pilguga ja julgustas meid andes häält. Linna jõudes läksime Majgritiga eestlaste peole, mis toimus Edgari pool.

Vestlesime õpingutest ja kuidas me üldse siia sattusime. Jõime head Taani kirsiveini ja mekkisime küpsiseid. Hiljem Majgrit lahkus aga meie läksime klubisse Van Kok. See on mõnus koht, ainult et tantsuruumi on vähe. Seal kohtasin veel eestlasi ja nagu ma aru sain kõigil läheb siin väga hästi. Nii loodan ka minagi.