laupäev, 7. november 2009
19. sünnipäevapidu
kolmapäev, 4. november 2009
19. sünnipäev ehk kuidas saab sünnipäev olla mõnus ka esmaspäeval
Nagu harilikult esmaspäeviti ärkasin kell pool kuus ja läksin duśi alla. Just olin rätiku ümber pandnud, kui helises uksekell. „Veider, mida inimesed minust tahavad pool seitse hommikul,” mõtlen endamisi. Avasin ukse ja piilusin: ja seal seisid kolm noormeest pisuke uni veel silmis ja laulsid rõõmsalt sünnipäevalaulu, samal ajas sadas vihma. Ühest küljest oli see meeldiv üllatus, aga samas mina seisin seal vaid rätik ümber. Kutsusin sõbrad sisse, panin selga riided ja tegin teed. Nad olid toonud endaga taevalikult hea tordi. Ja nii me seal seisime köögis/koridoris. See oli minu sünnipäevahommik.
Ülejäänud päev oli nagu esmaspäev ikka, kuigi seekord kostitasin kursusekaalslasi Kalevi śokolaadiga. Pärast kooli tegi Nikola mulle kingituse ja me vestlesime ning jõime kohvi Vana Tallinna likööriga.
Õhtul aga oli Jackil midagi
kavas ja ta kutsus mu enda juurde. Sünnipäeva õhtul järgnes üks üllatus teisele. Tuba oli täis küünlaid ja laud oli kaetud. Isegi salvrätikud olid volditud ja ühel neist asetses väike kingitus.

Avades tuli sealt välja imeilus kaelakee ripatsiga. Olin lummatud! Kui sellest veel vähe oleks- siis ütles ta, et on veel üks kingitus. Ja siis ma sain endale uue mobiiltelefoni Samsung S8300 (3,5 G, touch-screen, 8 MP kaamera jne). Jack oli valmistanud erakordselt maitsva õhtusöögi. Sõnadest jääb väheseks, et kirjeldada kui hea see oli. See õhtu oli eriline.
Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid!