reede, 11. september 2009

reedene hommik algas rumbarütmis

Reedeti mul tunde ei ole, see on hea, kohe väga hea. Niisiis selline oli mu reede hommik:
Eellugu: ühel päeval vajas Sveti söögi tegemisel mune ja mina kui abivalmis inimene läksin munade otsingule, aga mitte poodi, sest see on kaugel. Läksin naabri Davidi juurde, tema andis mulle oma kaks viimast muna aga küsis mida ta vastutasuks saab. Vastasin, et hangi kolm muna ja võin teha ühel hommikul omletti.
Ja sõnapidaja nagu ma olen, ärkasin täna ülesse ja läksin sõbrale head meelt valmistama. Tegin oma traditsioonilist omletti. Vaatamata sellele, et siin on elektripliit, õnnustus see väga hästi!
Niisiis sõime omleti ja jõime cappucinot ning selle ajal vestlesime oma huvidest. Ja tuli välja, et me mõlemad oleme harrastanud natuke peotantsu. Järgmisel hetkel kargasime mõlemad püsti ja hakkasime tantsima; tangot, rumbat jne. See oli lõbus hommik!

neljapäev, 10. september 2009

kuidas möödub koolinädal

Täna oli minu viimane selle nädala koolipäev, mis oli ühtlasi ka pikim (kaheksa koolitundi). Kõige huvitavam tund oli täna Media Production, kus õppisin tegema kodulehte.
Eile sai Niki korda mu wifivärgi ja paigaldas ka Adobe Master Collection CS4, mille üle olen ma eriti rõõmus. Veel õnnelikumaks saan siis, kui õpin nende progede käsitsemise. (kõrval pilt mina oma kodu uksel, selja taga ilus aas, kus vahel kepsleb hirvepoja või jänes, ausalt!!)
Lõunaks valmistas Sveti meile lillkapsa putru, mis oleks palju parem olnud, kui lillkapsakesed oleksid vähemalt osaliselt terved ja ketšupit ei oleks üldse (loomulikult ma ei öelnud, see oleks taktitundetu). Poisid kurtsid, et eines puudus liha. Vot siis, pole kerge kõigile meele järele olla.
Niki tõestas ka, et oskabki süüa teha, valmistas ahjus liha ja kartulid. Lõhna peale jõudis ka David ja niisiis me tõstsime klassid Niki sugulase sünni puhul ja sõime oma hilist õhtusööki. Küll on hea, et siin on ahi! Mul on juba mitu ideed, mida võiks küpsetada.

kinnitus, et ma ikka tulin siia õppima... :D (specially for mom)

t a a n i k e e l

Esmaspäeval oli meil esimene taani keele tund. Pildil on joonistus inimese näost ja õpetaja seletab kuidas hääldada ühte häälikut, mis mul praegu ei meenu.
Igatahes tund oli lõbus ja mulle meeldis. Kahjuks hakkavad taani keele tunnid toimuma vaid kord nädalas ja kuni oktoobrikuuni. Hiljem näis, mis saab.
Ja allpool näete pilti, kus seletatakse kuidas hääldades kaovad häälikud.

kolmapäev, 9. september 2009

esimene päris (üli)koolipäev!

Ja ongi juhtunud nii, et pole kirjutanud mitu päeva. Endiselt olen elus! Kuigi mitte päris terve. Ma ei olegi rääkinud, et olen tuntud siinkandis kui tubli naisuke. Mitte et ma kellegi oma oleks vaid asi on selles, et mulle meeldib süüa teha ja ma aitan ka oma sõpru ning nad naljatavad niimoodi. Mulle meeldib lihtsalt abi osutada ja kuni on mul piisavalt vaba aega, siis miks mitte proovida ja katsetada ja õppida süüa tegema.

Aga tööõnnetusi juhtub, nii et olen kaks korda näppu lõikanud ja üks kord käe ära põletanud. Pole hullu! Pulmadeni saab korda (või kuidas see käiski?).
Olen küpsetanud kaneeli- ja moonisaiakesi, teinud pastaroogi, suppi ja plaanis oleks teha ka mõnda head kooki...

Aga tegelikult, algas mul eile kool!
See on niii vahva, et nüüd käin ülikoolis, võtan osa loengutest ja varsti läheb käima ka semestriprojekt. Seni on kõik väga huvitav. Mulle meeldib kuulata loenguid inglise keeles ja mis põhiline õppejõud on vahva. Nad kõik paluvad ennast kutsuda eesnime pidi ja on muidu meeldivad inimesed.