Esimene päev uues koolis, uued tuttavad

Juba kell üheksa hommikul pidime olema AU-IBT’is (Aarhus University, Institute of business and techology). Täna algas ettevalmistusnädal, mis mõeldud uustulnukatele, kes saabunud väljamaalt. Tervitus oli hea, me kuulasime paar kõnet või õigemini esitlust, mis kokkuvõttes sisaldas infot taanlaste ja nende maa kohta, muidugi räägiti ka koolist. Näiteks võin mainida, et kahesaja tuhande ülikooli seast üle maailma kuulub Aarhuse Ülikool sajasse parimasse(!). Ja üldse on taanlased ühed õnnelikemad ja usaldavamad ja rikkamad inimesed maailmas ja miks ma küll selles ei kahtle?

Sõime ka lõunat, mis oli seekord kooli poolt kinnimakstud. Eineks saime lasagne’t, mis oli äärmiselt maitsev ja toitev. Täna sain tuttavaks kümnete inimestega ja kõik on väga vahvad. Ei hakka vaevama teid igaühe kirjeldamisega, räägin vaid mõnest. Sain sõbraks norrakaga, kel nimeks Kiki ja tema hakkab ka ICM-i (International Communication and Multimedia) õppima nagu minagi. Tal veab, ta ei peagi taani keelt õppima, sest norra keel on sarnane taani omale. Ta elab kümme kilomeetrit ülikoolist eemal, kuid liikeb jalgrattaga. Igal ühel siin on jalgratas ja sellega sõidetakse igal aastaajal, sest lund siin peaaegu ei sajaga (eelmisel talvel olid vaid kolm päeva lumised).

Siin olles kindlasti hakkan õppima taani keelt, kuigi see ei saa lihtne olema. Õnneks on seda võimalik teha tasuta, keeltekoolile makstamata, sest seda teeb minu eest kool, vähemalt esialgu. Täna oli juba esimene taani keele tund. Uu t keelt õppida on äärmiselt vahva, kui seni pole mul aimugi, kuidas peaks taani keelt lugema, sest nad ei häälda seda niimoodi nagu kirjutatakse. Taani keele õppimine saab olema tõsiseks katsumuseks... Aga ma saan hakkama, annan endast kõik.
„Koolipäev” lõppes nelja aeg ja siis saime vabaks.

Juhtus selline asi, et nüüd on mul oma kodu. Ja teate mida, see on üsna armas. Mul on toake, mis on natuke väiksem kui mu oma tuba kodumaal. Lisaks on veel köögike ja vannituba. Kõik on uus ja ilus, isegi laud oli veel pakist lahti võtmata ja pidin ise jalad alla kruvime. Aga muidugi ei teinud ma seda ise! Mul on üks armas naaber David, kellel on vene rahvusest vanemad, kuid ta ise on Saksamaalt. Me räägime temaga enamjaolt inglise keeles, kuid vahel ka vene keeles, et me ikka mõlemid ei unustaks vene keelt. David panigi mu laua kokku. Nüüd te teate, et mul on katus pea kohal olemas ja olete oodatud külla!

Kusjuures kohtasin täna juhuslikult ka kaks eestlast. Ühega sattusime ühte lauda sööma ja siis ma nägin, et ühel neiul on HTG sõrmus sõrmes. See ütles kõik. Neiu on Tartust ja tuli siia magistrantuuri. Teine eestlane on Edgar ja tema õpib siin juba mitu aastat. Vestlesime natuke ja vahetasime numbritega, loomulikult tuleb varsti üks eestlaste „kokkusaamine” tema kodus.

Õhtul ma siis kolisin oma uude koju ja kella üheksa aeg läksin grill-peole, mis toimus Piotri maja ees. See oli vahva, sest jälle kohtasime palju uusi inimesi ja kõik olid toredad. Rääkisin pikemalt Piotri parima sõbraga Joakimiga, kes lõpetas ICM kevadel, nüüd läheb ta Aargusesse edasi õppima. Küsisin talt, et mida ma peaksin teadma, et olla edukas ICM õpilane. Muidugi ütles ta, et prioroteedid peavad paigas olema: esikohal kool, siis töö ja alles hiljem peod. Seda teadsin minagi aga hea oli temaga rääkida. Ta rõhutas, et on ülioluline jätta endast hea mulje kohe ja käia kõikides tundides kohal. Ta ütles ka, et kindlasti on koolis nii, et mõnel õpetajal ei ole õigus aga siiski ei tohi laskuda vaidlusestesse. Joakim soovitas soojalt ka juba praegu hakata otsima tööd, sest hiljem on see oluliselt raskem. Aga veel kord rõhutas, et ärgu ma mingil juhul jätku katki taani keele õppimise. Vot selline hea õhtu. Aga nüüd ma heidan magama, sest homme tuleb mitte vähem tähtsam päev.
(Pildil vaade minu aknast)