semestriprojekt

Minu semestriprojektiks oli siis luua veebileht kaasaaja kunsti muuseumile, mis asub Herningis, Taanis. Sihtgrupiks olid 20-25 aastased noored. Peale selle muidugi pidi raporteerima igat sammu ja lisaks kirjutada projekti juhtimiskorraldusest ja kommunikatisoonist ja meedia produktsioonist. Kogu projekt oli 90 lk mahukas ja kirjutasime neljakesi: kaks taanlannat (Anita & Rikke), leedukas (Karolis) ja mina. Veebilehe pealehte näete siin:

pannkoogilend

Neljapäeval kella kaheksaks oli projekt valmis ja vajas ainult üle andmist reedel ennelõunat. Eskild tuli külla ideega valmistada pannkooke ja siis viia Ellale, kes oli tol hetkel koolis töötamas ma projekti kallal. Nii palju nalja sai pannkookide valmistamisega. Jagan teiega oma häid elamusi

:

Kuidas asjad sujuvad koolis?

Esimene eksam, mis tuleb on taani keele eksam (detsembri alguses). Seal hinnatakse meie taset ehk kui palju oleme kahe ja poole kuuga õppinud. Taani keele õppimine edeneb, kuid mitte väga kiiresti. See ei ole sugugi lihtne, sest hääldus ja kirjastiil erinevad nagu öö ja päev. Võrreldes mõnede õpilastega on mul väike eelis. Nimelt taani keeles on häälik "ø", mis on sama mis meie "ö". Samuti on neil "y", mis on meie ü.

Teisi eksameid sel semestril (=poolaastal) ei tule, küll aga järgmisel. Paraku on aga semestriprojekt, mida peame üle andma detsembri (11.12) alguses, nii et pinge kasvab. Oleme jagatud neljastesse rahvusvahelistesse gruppidesse ja peame kontsrueerima kodulehekülje ühe kaasajakunsti muuseumile ja kirjutama raporti projekti läbiviimise, kommunikatsiooniteooria ja meedia produktsiooni teemal (kokku umbes ükssada lehekülge). Keeruliseks teeb selle töö töötamine rühmades, kuna paljud meist ei ole harjunud tiimis töötama ja üleüldse kehtivad teised normid. Teiselt poolt on see huvitav ja hea väljakutse (uskumatu, tõlkisin just sõna inglise keelest eesti keelde kasutades sõnaraamatut!).

Üks õhtu sõpradega Birk'is

ingl k vs eesti k

Eile me sõpradega peale klubitamist läksime söögikohta kõhtu kinnitama. Mina näljane ei olnud, kuna olin einestanud enne pidu. Haarasin siis mina laualt kohaliku lehe, et sudokut üles otsida. Leidsingi ja asusin lahendama, peagi avastasin, et olin endamisi numbreid lugenud inglise keeles (mitte eesti keeles nagu harilikult). See oli koomiline tähelepanek.

Hiljem sõitsime ratastega koju, kell oli neli hommikul. Üks kutt oli jätnud ratta maha, nii et vedasin sõpra pakiraamil, endal topeltkoormus peal (aga ma ei nurise- hea trenn ju). Uni oli magus.

Happy Denmark

tsirkust ja leiba

Oleme sõpradega teinud pannkoogiõhtuid. Saame kokku, küpsetame pannkooke (enamasti teevad seda poisid) ja veedame mõnusalt aega. Ühte taolist õhtut näete siin:

19. sünnipäevapidu

Kui ma kaks ka pool kuud tagasi Taani saabusin, siis esimese asjana toimus siin sissejuhatav nädal välismaa tudengitele. Kui ma ühe bulgaarlannaga olin vahetanud rohkem kui paar sõna, selgus, et meil on sünnipäevad peaaegu ühel ja samal ajal (mul 26. ja temal 27. oktoobril). Naljaga pooleks leppisime kokku, et tähistame koos topeltsuure sünnipäeva peoga.

Ja nii me siis tegime! 28. oktoobril korraldasime suure peo meie sünnipäevade tähistamiseks. Mõlemad saime 19. aastaseks ja külalisi oli kohal üle neljakümne. Olime organiseerinud söögid, joogid ja kõik muu, mida me ühe hea peoks vajasime. Kõik olid rõõmsad ning saime kiita. Aga mis siin ikka pikalt lobiseda. Vaadatke parem videot:

19. sünnipäev ehk kuidas saab sünnipäev olla mõnus ka esmaspäeval

Nagu harilikult esmaspäeviti ärkasin kell pool kuus ja läksin duśi alla. Just olin rätiku ümber pandnud, kui helises uksekell. „Veider, mida inimesed minust tahavad pool seitse hommikul,” mõtlen endamisi. Avasin ukse ja piilusin: ja seal seisid kolm noormeest pisuke uni veel silmis ja laulsid rõõmsalt sünnipäevalaulu, samal ajas sadas vihma. Ühest küljest oli see meeldiv üllatus, aga samas mina seisin seal vaid rätik ümber. Kutsusin sõbrad sisse, panin selga riided ja tegin teed. Nad olid toonud endaga taevalikult hea tordi. Ja nii me seal seisime köögis/koridoris. See oli minu sünnipäevahommik.

Ülejäänud päev oli nagu esmaspäev ikka, kuigi seekord kostitasin kursusekaalslasi Kalevi śokolaadiga. Pärast kooli tegi Nikola mulle kingituse ja me vestlesime ning jõime kohvi Vana Tallinna likööriga.

Õhtul aga oli Jackil midagi

kavas ja ta kutsus mu enda juurde. Sünnipäeva õhtul järgnes üks üllatus teisele. Tuba oli täis küünlaid ja laud oli kaetud. Isegi salvrätikud olid volditud ja ühel neist asetses väike kingitus.

Avades tuli sealt välja imeilus kaelakee ripatsiga. Olin lummatud! Kui sellest veel vähe oleks- siis ütles ta, et on veel üks kingitus. Ja siis ma sain endale uue mobiiltelefoni Samsung S8300 (3,5 G, touch-screen, 8 MP kaamera jne). Jack oli valmistanud erakordselt maitsva õhtusöögi. Sõnadest jääb väheseks, et kirjeldada kui hea see oli. See õhtu oli eriline.

Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid!

uus kodu

Pane tähele, minu aadress on muutunud. Täpse aadressi leiad lehekülje paremal poolel, üleval.

siin juba igav ei hakka...

Nii palju asju on juhtunud, et ei pole isegi suutnud leida õiget hetke, et maha istuda ja kirjutada.

Esiteks, oli üleeelmine nädal mul vaheaeg. See möödus sündmustetihedalt ja mõnusalt. Enne seda käisime swing-tantsu tunnis (aka Lindy Hop). See oli midagi enneolematut! Tants on minu kirg.

Ühel laupäeval käisin Mehhiko restoranis koos Jacki ja tema sõpradega. Väga muhe seltskond ja maitsev õhtusöök. Hiljem läksime koos pubisse nimega Fox and Hounds. Ühte võin öelda, ärge valige kokteili ilusa nime järgi; Pretty woman on üks õudsema välimusega jooke, mida olen joonud ning maitses ta ka veidralt.

Vaheaja teisipäeval käisime Christian ja Eskild’iga (mõlemad taanlased) veepargis, mis oli väga sarnane Aura (mis paikneb Tartus) omaga. Esimest korda hüppasin 5 meetri kõrgusel paiknevalt hüppelaualt. Ületasin oma kõrgusekartuse, sel korral.

Teisipäeval korraldasime Jackiga animatsioonide ja pitsa õhtu. Vaatasime „Üle heki” ja siis veel Taani animatsiooni, mis on ispireeritud Hans C. Anderseni muinasjutul „Inetu pardipoeg”.

Kolmapäeval sõitsime Jackiga Randersi, mis on pisut väiksem kui Aarhus. Käisime troopika pargis ja seal oli muinasjutuliselt ilus ja palju avastamisrõõmu. Huvitav on asjaolu, et ühes ruumis olid maod vabalt ringi. Uudistasin ühte suurt madu, kui äkki minu kohal langevate puuokste peal ripub madu. Vot see oli elamus! Sain pileti, mis kehtib aasta lõpuni. Loodan väga, et peagi lähen jälle sinna.

Reede lõunaaeg sõitsime koos Jackiga Kopenhaagenisse. Kolme ja pooletunnise rongisõidu ajal vaatasime internetis Eesti ja Taani muusikavideosid. Saabudes pealinna võtsime takso ja sõitsime hotelli.
Ja oh üllatust! Hotell Phonex osutus lihtsalt muinasjutuliselt ilusaks! Samal õhtul käisime hotelli restoranis söömas ning hiljem nautisime öist Kopenhaagenit.

Laupäeval jalutasime linnas ja külastasime kuningliku pere ajaloolist muuseumit ning kunstimuuseumit. Peale einestamist bistroos läksime Round Towerisse. See on torn, kust saab nautida Taani pealinna imelist vaadet. Siis jalutasime hotelli (õnneks paiknes see kesklinnas), panin selga oma lemmik musta kleidi ja kingad ning me läksime hispaania restorani sööma. Õhkkond oli ääretult hubane ja teenindajad sõbralikud ning toit oli seal lausa imeline. Hiljem võtsime takso ja läksime muusikali kuulama. Koht oli sarnane Tallinna Linnahallile, kuid siiski stiilsem. Etenduse nimeks oli "Come together". See oli vapustav elamus! Näitlejad sõna otses mõttes lendasid ja laulisid ja mängisid pilli samal ajal. Hiljem läksime Tivoli lõbustusparki ja seal oli väga vahva, kuna samal ajal oli Halloween. Kõrvitsaid oli sadu ja ehk äkki tuhandeid. Sellega meenus mulle minu isa kasvatatud kõrvitsad Vokas ja loomulikult mu lemmik: marineeritud kõrvits. Ja siis veel kõrvitsa supp jne :D

Järgmisel päeval sõime ühes suurepärases kohvikus imelist brunch. Mis sisaldas ka valgehallitusjuustu ja muidugi sellega meenus mulle Prantsusmaa... Käisime Guinnessi rekordite muuseumis, mis alguses oli huvitav, kuid osa sellest oli üleliia ameerikalik või vastik, ma pean silmas rekordeid "kui palju keegi jaksab ära süüa vihmausse/rauda/jne".

Pühapäeva õhtul sõitsime rongiga Herningisse. See oli suurepärane nädalavahetus ja kena punkt minu esimesele vaheajale Aarhuse Ülikoolis.

tööpakkumine au pair'ina

Ausalt öeldes pole siin olles väga tööd otsinud. Aga üks päev otsustasin oma ankeeti üles panna rahvusvahelisele internetilehele, kus on koos au pair'id ja perekonnad, kes otsivad endale. Ja oh sa imet! Paar päeva hiljem sain pakkumise ühelt kuulsalt taani kuntsnikult. Veel huvitavam on see, et olin mõni päev enne vaatanud ta maale linna galeriis. Keeldusin küll pakkumisest (kuna ta elab saarel, ja vajan osakoormusega tööd), kuid siiski oli meeldiv saada taolist pakkumist.

side kodumaaga hoiab mind

Täna õhtul rääkisin ema ja õega. Ma olin olnud murelik mitu päeva ja pärast ühte kõnet lähedastega mu murekoorem muutus kergemaks. Hea oli kuulda ema hoolitsevat häält ja tunda kuidas keegi tunneb mu pärast muret.

* * *

Hiljem tegin puuviljateed (mille sain Heidylt) ja avasin mee, mille olin ostnud nädal tagasi. Mekkides mett tuli mul lapsepõlve maitse suhu. Meenusid Eestimaa sügised, kodu ja suved, mil olin Ene ja Gunnari juures ning käisime meega saunas.

üllatus nr. 2

Meeldival lainel jätkame. Laupäeval olin kutsutud õhtust sööma linna parimasse restorani Mad Donna. Jack tuli mulle taksoga järgi ja õhtu möödus hea toidu (eelroaks:Schwartzwalder-spir; pearoaks:Kalvesteak à la Mad Donna) veini ja loomulikult huvitava inimese seltsis. Rääkisime sõprusest, erinevatest maadest ning selgus, et meie arvamused ja eelistused kattuvad. Õhtu lõpetasime mõnusas kohvikus, kus laulis noor kitarrimängija. Kõlas ka laul, mida lasti tol hommikul, kui meie tuttavaks saime.

üllatus nr.1

Nautisin parajasti reedest pärastlõunat kui helises uksekell. Mu uksekell on äärmiselt ebameeldiva tirinaga, nii ühe sekundiga on võimalik kõik minu sees pahupidi keerama panna. Tõmbasin hinge, et mitte ärrituvust välja näidata ja avasin ukse.

"Teile on lilled," lausuti.

"Ei usu," vastasin mina.

Ja olidki lilled- 20 tulipunast roosi! Vot seda nimetatakse üllatuseks. Lillede sees oli kaart kirjaga:

"See you tomorrow!" ("Homme näeme!")

Miks ma siia tulin?

Et õppida!

Niisiis kahjuks ei ole leidnud sobivat aega, et teiega oma mõtteid jagada.

Neljapäevaks on meil vaja teha väikestes gruppides ühist esseed. Kujutate ette: me peame kirjutama neljakesi kaks lehekülge esseed? Pole kunagi veel sellist ülesannet saanud, nii et see saab huvitav olema.

Nälga ei sure ja pakisuppi ei söö

Mõned road siis, mida olen ise teinud. Näiteks need lihapallid on minu elu esimesed endatehtud.

Ning šokolaadikook, mida küpsetasin ühel õhtul. Kõigile maitses ja minule meeldis ka.

1. kuu möödas!

Täpselt kuu aega tagasi, 23. augustil saabusin Taani. Eile täitus üks kuu siin viibimisest. Kuu on olnud täis avastusi, rohkelt uusi tutvusi ja seiklusi.

Nagu pildilt näha olen vahepeal ka ratta saanud. Tema nimi on Rocky ja on mu suur sõber, kuna temata ei saa. Minu kodu juurest kesklinna on 4 km, nii et kõmpida ei ole kõige mõnusam.

Vahepeal sain ka taani isikukoodi ja varsti teen ka pangakonto. Eile oli esimene katsetus aga see ei läinud läbi, kuna minu ID-kaarti ei akspeteeritud. Olen oodatud tagasi, kuid passiga.

the joke of the week

"Where is Marju?

She's on the next level."

"Kus on Marju?

Ta on järgmisel levelil."

Lihtsalt siin on kõigile üllatuseks minu nimi. Keegi pole kunagi kuulnud taolist neiu nime ja kirjutada ka ei osata, teatakse Mariot, mis aga hoopis mehe nimi.

tudengipreili Nomme Aarhuse Ülikoolist!

Eelmisel nädalal sain rahvusvahelise õpilaspileti (pilt tehtud 30. august).

Sellele saan laadida raha ja maksta kooli sööklas, kasutada printerit-koopiamasina ning siseneda kooli 24/7 ja 365 päeva aastas. Vot sellised lood siin pool sood.

Ja muuseas, Taanis olen Marju Nomme.

eelmine L-P- meri!!!

Laupäev möödus küpsetades kaneelisaiakesi ning need õnnestusid imehästi ning võtsime pühapäeval piknikule kaasa.

Hilisõhtul läksin baari tööle (vabatahtlikuna). Seekord oli veel vahvam kui esimesel korral, sest tundsin ennast teisel pool letti mugavalt. Nii lõbus on kokteile teha! Kliendid, kes on ühtlasi ka minu koolikaaslased olid ka nii sõbralikud ja kolm tundi möödusid nagu niuhti! Kell oli saanud kaks öösel ja läksime linna, kuna olime eelmisel õhtul kokku leppinud. Kuigi Crazy Deisy's oli klubi sulgemise puhul suur pidu, läksime Knud'i ja Micheal'iga (mõlemad taanlased) siiski Van Koki. Koju läksime ka taksoga nagu linnagi, aga hullult kallis on, aga noh ma ei maksnud.

Pühapäeval käisime; Marc, Niki, Ugne, Gintare ja mina mere ääres, see on umbes 50 km minu linnast. Merd nähes meenus kodumaa ja tundsin liblikaid oma kõhus. Lained oli vägevad, kuid vesi külm, vaatamata sellele sulistasime oma pool tundi. See oli ütlemata mõnus pühapäev!

reedene hommik algas rumbarütmis

Reedeti mul tunde ei ole, see on hea, kohe väga hea. Niisiis selline oli mu reede hommik:

Eellugu: ühel päeval vajas Sveti söögi tegemisel mune ja mina kui abivalmis inimene läksin munade otsingule, aga mitte poodi, sest see on kaugel. Läksin naabri Davidi juurde, tema andis mulle oma kaks viimast muna aga küsis mida ta vastutasuks saab. Vastasin, et hangi kolm muna ja võin teha ühel hommikul omletti.

Ja sõnapidaja nagu ma olen, ärkasin täna ülesse ja läksin sõbrale head meelt valmistama. Tegin oma traditsioonilist omletti. Vaatamata sellele, et siin on elektripliit, õnnustus see väga hästi!

Niisiis sõime omleti ja jõime cappucinot ning selle ajal vestlesime oma huvidest. Ja tuli välja, et me mõlemad oleme harrastanud natuke peotantsu. Järgmisel hetkel kargasime mõlemad püsti ja hakkasime tantsima; tangot, rumbat jne. See oli lõbus hommik!

kuidas möödub koolinädal

Täna oli minu viimane selle nädala koolipäev, mis oli ühtlasi ka pikim (kaheksa koolitundi). Kõige huvitavam tund oli täna Media Production, kus õppisin tegema kodulehte.

Eile sai Niki korda mu wifivärgi ja paigaldas ka Adobe Master Collection CS4, mille üle olen ma eriti rõõmus. Veel õnnelikumaks saan siis, kui õpin nende progede käsitsemise. (kõrval pilt mina oma kodu uksel, selja taga ilus aas, kus vahel kepsleb hirvepoja või jänes, ausalt!!)

Lõunaks valmistas Sveti meile lillkapsa putru, mis oleks palju parem olnud, kui lillkapsakesed oleksid vähemalt osaliselt terved ja ketšupit ei oleks üldse (loomulikult ma ei öelnud, see oleks taktitundetu). Poisid kurtsid, et eines puudus liha. Vot siis, pole kerge kõigile meele järele olla.

Niki tõestas ka, et oskabki süüa teha, valmistas ahjus liha ja kartulid. Lõhna peale jõudis ka David ja niisiis me tõstsime klassid Niki sugulase sünni puhul ja sõime oma hilist õhtusööki. Küll on hea, et siin on ahi! Mul on juba mitu ideed, mida võiks küpsetada.

kinnitus, et ma ikka tulin siia õppima... :D (specially for mom)

t a a n i k e e l

Esmaspäeval oli meil esimene taani keele tund. Pildil on joonistus inimese näost ja õpetaja seletab kuidas hääldada ühte häälikut, mis mul praegu ei meenu.

Igatahes tund oli lõbus ja mulle meeldis. Kahjuks hakkavad taani keele tunnid toimuma vaid kord nädalas ja kuni oktoobrikuuni. Hiljem näis, mis saab.

Ja allpool näete pilti, kus seletatakse kuidas hääldades kaovad häälikud.

esimene päris (üli)koolipäev!

Ja ongi juhtunud nii, et pole kirjutanud mitu päeva. Endiselt olen elus! Kuigi mitte päris terve. Ma ei olegi rääkinud, et olen tuntud siinkandis kui tubli naisuke. Mitte et ma kellegi oma oleks vaid asi on selles, et mulle meeldib süüa teha ja ma aitan ka oma sõpru ning nad naljatavad niimoodi. Mulle meeldib lihtsalt abi osutada ja kuni on mul piisavalt vaba aega, siis miks mitte proovida ja katsetada ja õppida süüa tegema.

Aga tööõnnetusi juhtub, nii et olen kaks korda näppu lõikanud ja üks kord käe ära põletanud. Pole hullu! Pulmadeni saab korda (või kuidas see käiski?).

Olen küpsetanud kaneeli- ja moonisaiakesi, teinud pastaroogi, suppi ja plaanis oleks teha ka mõnda head kooki...

Aga tegelikult, algas mul eile kool!

See on niii vahva, et nüüd käin ülikoolis, võtan osa loengutest ja varsti läheb käima ka semestriprojekt. Seni on kõik väga huvitav. Mulle meeldib kuulata loenguid inglise keeles ja mis põhiline õppejõud on vahva. Nad kõik paluvad ennast kutsuda eesnime pidi ja on muidu meeldivad inimesed.

Freshman = fresh meat trip

Jõudiski kätte reede, mil kõik esmakursuslased seadsid sammu kooli poole, et koos sõita Freshman tripile. See on nagu kooli algusele ja uute õpilastele pühendatud suvepäevad, kus kaks ja pool päeva järjest mängitakse mänge ja juuakse õlut. Ja nii mõtlesin ka minagi, et tuleks teiste rohelistega tuttavaks saada. (pildil kogunemine kooli auditooriumis, kus ttvustati reegleid, mida peame järgime olles tripil: mobiilid-käekellad hoiule, ei narkole jne)

Taoline ettevõtmine toimub iga aasta ning iga kord on erinev peoteema. See kord oli selleks „Farmers’ dream”- me kõik riietusime farmeriteks. Suurem osa kandis ruudulisi särke ja siniseid tunkesid, neidudel olid rätid peas.

Kõik oli muidu kenasti orgunnitud- saime korralikult süüa, varjualune oli olemas (kõrval pildil on suur telk, kus saime silma looja lasta) peotelk (all paremal pildil), interaktiivsed mängud. Ainuke mis alt vedas oli ilm. Ei noh, mis siin uudist- Eestis juhtub ka niimoodi üsna tihti. Aga siin ikka

konkreetselt sajabki alati, a l a t i. Ja sadaski kohu aeg ja igal pool oli kõik mudane, märg ja ise olin üleni läbiligunenud. Imelik, et ma üldse terveks jäin!

Kogu laagris oli umbes 150 inimest ja meid jagati rühmadeks, kellega koos lauas istuda ja mängudes osaleda. Meie rühmaülem oli David:

Laagrisse oma jooki kaasa ei tohtinud võtta (ise võtsin ainult suure vee kaasa). Nii et pidi koha peal ostma ja enamus laudades lepiti niimoodi kokku, et kordamööda keegi ostab kasti (0,33 x 24) õlut (200 DKK) või siidrit (300 DKK). Pidin nõustuma sellise ideega, kuigi teadsin, et see on minu jaoks liiga suur väljaminek ja ma üldse ei joogi palju. Kui minul oli esimese õlu pooleli, oli mõnel juba neljas. Aga mis siis ikka. Lõppkokkuvõttes ma ei ostunudki ühtegi. Kohe seletan, mis oli üheks suureks põhjuseks.

s õ b e r

Juhtus midagi imelikku, sel ööl kui olin fresh meat tripil.

Öösel muutusin melanhoolseks, sest olin teada saanud, et kõik inimesed ei olegi nii ilusad ja head. Mind haaras kibestustunne ja imelik oli olla. Ja just sellel hetkel ilmus üks noormees (kes välimuselt meenutas Indrekut) ja ütles, et tahab olla minu sõber.

Me rääkisime ennegi, ta oli äärmiselt viisakas ja lugupidav aga ma ei pööranud temale piisavalt tähelepanu. Aga nüüd ta tuli ja pani oma käe mu õlale ja lausus, et teab mida ma tunnen. Ta ütles, et kuigi inimesed tema ümber räägivad samas keeles, mis temagi aga ikkagi on ta üksinda. Mul tekkis küsimus, miks ta tuli mu juurde, miks ta saab minust aru ja tahab olla minu sõber?! Nägin välja üsna hale: juuksed tilkusid vett, ripsmetuśś laiali, jalad märjad ja õnnetu. Olin segaduses.

Tema vaid ütles, et ta tunneb, et olen hea inimene ja eriline ning nüüd mul on olemas üks hea sõber. See tundus nii uskumatuna. Nende kahe nädala jooksul, mil olen olnud Taanis, ei tundnud ennast kordagi üksi, inimesed olid mu ümbes, naersin, olin rõõmus. Aga need inimesed kellega koos olin hänginud, olidki olemas vaid siis, kui olin lõbus. Aga nüüd, kus taevas nuttis koos minuga ja mul oli nii paha olla, sest teised lällasid ja jõid aga mina ei tahtnud niimoodi.

Simon on ta nimi, pärit Taanist. Ja vaadates tema silmidesse nägin seal kõiki oma parimaid sõpru, kes olid/on mul olemas. Aga nemad on Eestis. Ja sain aru, kui palju minust jäi maha Eestisse. Ja pisarad voolasid iseenesest mööda mu niigi niiskeid põski.

Ta embas mind ja lohutas, et nüüd pole ma enam üksi.

Siin kohal saadan teile, mu kallid sõbrad, soojad kallistused. Et teaksite, et tunnen teist puudust ja te olete alati mul meeles!

Mis seos on minul ja baaridaamil?

Ja jõudisgi kätte päev või õigemini õhtu, kus sain ennast proovile panna baaridaamina. See oli midagi väga huvitavat. Meie „brigadir” Lars (Taanist) oli ääretult vahva 22-aastane kutt ja mul paariliseteks olid Girts (Lätist) ja Christian (Taanist). Meile seletati ära, mis ettevalmistused peame ära tegema ja siis kell kaheksa läks pidu lahti.

Baar asub Students’ house-is ja avatud igal teisi- ja neljapäeval. Joogid on kõik soodsa hinnaga (0.5 õlu (Calsberg)- 20 DKK; rumm koolaga 20 DDK).Külastajaks põhiliselt üliõpilased, kes õpivad Herningis.

Minu esimene õlu läks aia taha, või noh sel oli natuke palju vahtu. Aga see-eest teised olid nii ilusad ja head! Ma nautisin klientidega suhtlemist ja kokteilide valmistamist. Üks populaarsemaid oli Pink Pussy (vodka, vahukoor, roosa limps ja jää).

Muusikat saime ise valida ja üldse kogu olumine seal baarileti teisel pool oli nii vahva. Ma ei pidanud pingutama, et näida hea ja viisakas, vaid mulle meeldiski suhelda inimestega ja naeratada (ka siis kui kaarditehingutmanis näkku pani).

Pidu kestis poole kaheteistkümneni ja ka siis ei lõppenud me lõbu. Ma sain münte tornidesse laduda ja siis kokku arvestada teenitud summat.

Õhtu jooksul saame juua mahla/teed/kohvi/ice tea või üks/kaks õlut. Mina nautisin apelsini mahla, hiljem proovisin hullult head taani siidrit.

Nüüd olen kodus ja imetlen oma uut teekannu, mis poosteb minu laual. Ma ostsin selle Tiger’ist ja maksis 30 DDK, nii et mõistlik ja äärmiselt vajalik ost. Mis siis ikka- jään ootama oma järgmist vahetust meie arsmas õpilaste baaris!

järgmise nädala tunniplaan

1. "koolipäev"

Esimene koolipäev niisiis. Või õigemini algas meil teine ettevalmistusnädal, sest tunde polegi, lihtsalt räägitakse endiselt reeglitest ja toimuvad sotsialiseerumismängud.

Hommikul sain ka oma esimesed pakid Eestist kätte. Nii mõnus oli neid avada ja saada omale päris tekk ja padi...

Õhtul oli Davidi kord süüa valmistada, lubasin tal abiks olla. Ja niisiis ta kutsus mu enda juurde ja lõpuks tegingi kogu supi valmis. Ei, loomulikult ta õppis ka midagi. Tegime nuudli- ja kanasuppi, kuhu panime ekstra palju nuudleid, sest David armastab niimoodi. Igatahes kõigile maitses.

lihtne ja mõnus pühapäev

Kaubanduskeskuses jõlkudes leidsime lõpuks ülesse meie jõehobukesed.

Läksime täna Davidi, Nikola ja Marc'iga Herningisse jalutama. Linnas rahvast peaaegu ei olnud, sest on pühapäev ja enamus poed on siis kinni, ainult mõni toidupood on kella viieni lahti. Ostsin ühe leiva (500gr- 4 DKK=8 EEK).

Pildil meie seltskond peale linnachilli, taustaks püramiid TEKO kooli territooriumil:

Pärast pikka jalutuskäiku läks mul kõht tühjaks ja otsustasin midagi kiiresti valmis teha. Laenasin Nikilt õli ja nuga ning kakskümmend minutit hiljem valmis selline roog:

(spiraalmakaronid sibula, paprika ja tomitikastemega+vürtsid)

Õhtul mängsime Desi, Nikola, Marc'i ja Davidiga kaarte ja siis oligi aeg magama minna.

International club's pidu ja spontaanne minek Aarhusesse

Ühel päeval sadasid sisse rahvusvahelise klubi õpilased audirootiumisse ja kutsusid meid peole, mille mõte oli sotsialiseerumine ja värki.

Niisiis kella kuueks läksime kõik kooli ja saime üksteisega veel rohkem tuttavaks. Kusagilt tulid välja ka erasmuslased, kes enamjaolt olid Prantsusmaalt ja Saksamaalt, aga ka Hiinast mõni. Meile telliti 50 karpi erinevaid pitsasid ja nii me kõhtu kinnitades vestlesime. Veel pidi iga laudkond välja mõtlema ühe riimuva slougani. Siin on meie oma:

We came here

to drink free beer

give us a beer

or we out of here!

(Meie laudkonnas oli ainult kaks tüdrukut ja ülejäänud poisid, nii et ärge üllatuge selle hüüdlause peale)

Pärast läksime Student's house-i peole, kus oli ekstra uutele õpilastele tasuta õlut. Mitte et ma nüüd suur õllearmastaja olen, aga armas sellegipoolest. Seal me tantsisime palju ja Dj-ks oli Piotr. Oli suitsu ja tuld ja värki ka :) Pilt peost; Radina (Bulgaariast) ja mina

Tantsisin Leoga ( kolm aatsta vegeteerinud Taanis, rahvuselt venelane) ja ta oskab hullult hästi jalga keerutada.

Siis mängisin Leoga ühte huvitavat kabemängu, kus nuppudeks olid pisikesed nunnud pitsid ja seal sees üks hullult hea Taani siider.

Aga mingil hetkel kohtasin Modestast ja ta ütles, et läheb Aarhusesse ja kutsus mind kaaasa. Ja nii me sõitsime pool kaksteist öösel 83 km eemale Aarhusesse- mina, leedulanna ja Modestas. Kohale jõudes me jalutasime linna peal ja seal elu kees! Inimesi oli tänavatel nii palju ja igal pool mängis muusika. Aarhus on väga ilus linn ja see paikneb mere ääres. See on nagu meie Tartu linn (siin ka läbib linna jõgi), sest siin resideerub palju üliõpilasi, kokku ses linnas on umbes kolmsada tuhat inimest. Pärast jalutuskäiku sõime pitsat ja sõitsime koju tagasi. Magama jõudsin viie aeg ja magasin lõunani...

Paraad ja pidu- see on minu esimene reede Taanis

Ka sel hommikul tegime sörkjooksu ja siis ootas meid ees ettevalmistusnädala lõpp, mille puhul saime rootsilauas lõunat süüa. Siis tulime koos rahvusvahelise seltskonnaga ideele korraldada paraad teel peole Herningisse. Selle jaoks läksime tööruumidesse, et valmistada paraadi jaoks vajaliku varustuse. Mõned pildid protsessist;

nohikud David ja Marju;

Võõrtööjõud Hispaaniast ja Leedust;

Ehitades originaalset vihmavarju ja kiletades vihmakeebiga, millel kooli logo:

Siin on meie Sex Box (vihma eest kaitseb ideaalselt):

Ja meil on ka oma hobune:

Jacob-hobuke:

Ja nii me kõndisime Herningisse. Iga auto võttis kiirust maha, vaatas üllatunud pilguga ja julgustas meid andes häält. Linna jõudes läksime Majgritiga eestlaste peole, mis toimus Edgari pool.

Vestlesime õpingutest ja kuidas me üldse siia sattusime. Jõime head Taani kirsiveini ja mekkisime küpsiseid. Hiljem Majgrit lahkus aga meie läksime klubisse Van Kok. See on mõnus koht, ainult et tantsuruumi on vähe. Seal kohtasin veel eestlasi ja nagu ma aru sain kõigil läheb siin väga hästi. Nii loodan ka minagi.

kaart

(Pildil koomiline kuulutus pesumajast)

Ärkasin kell kolmveerand kaheksa ja läksin äratama Davidi, et koos minna jooksma. Me leppisime juba eelneval õhtul kokku. See oli vahva hommikujooks.

Koolis tegime oma grupiga esitlust ja siin on sellest ka pilt:

Hiljem kingiti mulle ka üks huvitav lill:

Pärast koolipäeva läksime Herningisse, et tellida ühed õpilaskaardid ja minna jalgarattaotsingule ja siis toidupoodi. Soodsaid jalgrattaid ei leidnud, aga tutvusime rohkem linnaga. Linna sõitsime Marc'i autoga ja kuulasime hispaania muusikat.

Hiljem sõime kõik koos õhtusööki, mida Marc meile valmistas. See oli lõbus koosviibimine.

Siis mängisime lauajalgapalli

ja poisid laulsid ja mängisid kitarri.

Pärast käisin rattaga sõitmas ja nägin neid armsaid lehmakesi, kes vaatasid mind nii heatahtliku pilguga:

Täna ärgates ja hiljem sörkides mööda kohalikku teed oli päike pilve tagant välja ja paitas mind oma kiirtega. Päev tõotas tulla hea. (Pildil David, mina ja Marc)

Koolis oli loeng õppemeetoditest ja õppejõud oli äärmiselt toreda huumorimeelega ja mõnda slaidi näete ka siin:

Pärast lõunapausi läksime loengusse, mis puudutas plagiaaditeemat ja järgmisena saime ülesande, mille eesmärgiks oli töötada tiimis ja teha koos esitlust ühest Taani firmast. Homme toimub meie esitlus aga siin näete minu tiimikaaslasi:

Meil ei vahva õhtu. Mängisime Marc’i (Hispaaniast), Nikola (Bulgaariast) ja Davidiga (Saksamaalt) lauajalgpalli ja see on nii vahva! Ja siis läksime Desi (Bulgaariast) juurde ja tema küpsetas meile küpsiseid.
Samal ajal tegelesime oma esitlusega. Peale seda läksime pesumajja, et David saaks pesta oma riideid, ma olin tal abiks pesumasina ettevalmistamisel. Siis otsustasime koos kuttidega minna Davidi poole teed jooma.
Ja nii mu päev lõppeski. Mulle meeldib meie rahvusvaheline seltskond ja ma tunnen ennast ka selles keelekeskkonnas hästi. Ühesõnaga kõik läheb kenasti. Nüüd magama. Head ööd!