laupäev, 15. mai 2010

visiit lõuna

Kolmapäeval said loengud läbi ja otsustasin head meelt teha ja külastada Marki. Pärastlõunal ma siis lipsasin kodunt läbi, joonistasin ja võtsin seljakoti selga.

Jah, läksin häälega. Kui rongiga kulub natuke rohkem kui 2 tundi, siis häälega sain kolme tunniga. Kuid arusaadav miks, olin läinud natuke vale teed pidi. Niisiis läksin läbi ühe linna, mis oli viga. Kokku sain Esbjergi viie autoga ja kõik inimesed oli nii vahvad. Kuigi vihma "tibutas". Võin öelda, et tagasi sai veelgi kiiremini ja kolme autoga. Inimesed on head, ja mõni isegi sõidab isegi rohkem kui algselt plaanitud, et ma saaksin oma sihtkohta. Viimase auto peal oli ka armas koer- Peanut. Ta oli nii vahva, istus mul süles ja oli hea reisikaaslane.

Esbjergis veetsin kaks päeva. Sõitsime jalgrattaga mere äärde ja siis valmistasime koos õhtusööki. Seekord lubati mind ka kööki, kuna minu idee läks käiku. Viimasel pildil näete nelja kriidist tehtud meest, kes vaatavad mere poole. "Man meets the sea", on 9m kõrguse skulptuuri nimi.

pühapäev, 25. aprill 2010

photoshoppimine ja projektikirjutamine

Mul on jäänud kaks nädalat päevani, mil pean oma portfoolio üle andma. Pildid on enam vähem tehtud aga nüüd peab demonstreerima oma Adobe Photoshopi pilditöötlusoskusi.
Vahel läheb ikka silme eest mustaks kui tunde ekraani passid, et saada hea tulemus. Siis läheb jälle õue või klubisse tantsima... Ah jaa. Südamerõõmu olen ka leinud :)

Ja suurem projektikirjutamine algas ka. Hetkel uurin ja puurin cultural studies õpikuid ja kirjutan. Tähtaeg on maikuu lõpp, ehk siis mitte nii mägede taga.

kuidas ma kord spagaadi ära tegin

Ah-jaa, unustasin mainida, et eelmiselt nädalal kui pabistasin suulise eksami pärast, suutsin ma kirjeldatud meeleolus teha spagaadi.
Olen küll seda unes näinud ja muidu unistanud, aga tol päeval see juhtus. Siin ka hägune asitõend (teen parema pildi kunagi ka). Mõnele pole see vist midagi erilist, aga mina olin küll üsna rõõmus selle üle. Ja kui sõpradele näitasin, siis mis nad ikka oskasid vastata kui: "Crazy..." :)

kolmapäev, 21. aprill 2010

literally shitty weather (sõna-sõnalt kaka ilm) ja elu maal

Ärkasin täna (teisipäev) hommikul ja avasin akna, et neelata värske õhu sõõme. Sealt tabas mind hooga paha uudis, õue peale oli jälle lautahais tulnud! Kusjuures, see on läbi aegade kõige hullem, varem on olnud ka aga mitte nii paha. Sulgesin akna ja jäin ootama tuult, mis selle leha ära puhuks, tuhapilved puhus ju minema, siis saab sellega ka hakkama.

Pärastlõunal aga hakkas vihma sadama ja siis kohati tuli lund ka. Inimesed hakkasid pabistama, sest nemad arvasid, et lumi on juba nendega hüvasti jätnud. Nii postitatigi suhtlusportaalist Facebook kord farmiville- postitusi, ja hiljem süüdistati kliimasoojenemist, sest ootamatult sadas ju lund pähe!

Veidrad ilmakonditsioonid aga ei seganud minu igapäeva tegemisi. Lõuna paiku läksin jõusaali. Parasjagu jõumasinal olnud aga rõõmustasin, et elan äärelinnas Birk'is, sest aknast nägin kaks üli armsat jänest, kes üksteisega mängisid. Nad jooksid üksteisejärel ja siis veeresid koos ja olid jälle ninapidi koos. Vot see oli vahva!

Enam ei ole nii suur lugu, aga faktiks võib öelda, et iga päev on meil siin põllul hirved ja jänesed.
Vahel on neil piisavalt julgust, et mulle keset ööd ratta ette hüpata, vahel uudistavad meid või meie neid niisama.

reede, 16. aprill 2010

edukas päev ja mõnus öö

Eile oli siis päris esimene suuline eksam inglise keeles aines millest mul polnud õrna aimugi enne, kui olin 600-lehelise materjali läbi lugenud. Just nimelt, meil ei olnud mingisuguseid loenguid, vaid oli innovatsiooni nädal veebruaris, kus pandi meid rühmades leiutama ja pärast äriplaani kirjutama. Alles hiljem lugesime raamatust, kuidas innovatsioon töötab ja millised rühmad on kõige efektiivsemad ja palju muud huvitavat. Niisiis eksam läks hästi, kuigi oli pabinas.

Õhtul pidi natuke tähistama, niisiis avasime sõbranna ja toanaabriga ühe hea hispaania veini ja ajasime juttu. Hiljem läksime ühele intrigeerival üritusele. Nimelt, siin linnas avati hiljuti üks klubi. Mina pole enne sinna sattunud, kuna sisse saada on hirmkallis. Nüüd aga kutsuti kõiki tüdrukuid ja meelitati, et (mees)tantsija tuleb ka. Loomulikult läksime kaema, mis klubi sees siis selline on.

Saabusime ja uksel andsid palja ülakehaga kenad noormehed kauneid punaseid roose. Neide tuli kokku saja kandis. See oli vahva pidu! Jagati vahuveini ja palju tälepanu, mõnus oli koos tüdrukutega aega veeta. Kuid kella kaheteistkümne paiku "hiilisid" kluppi mehedpojad ka. No siis kohtasin sõpru, keda olin arvanud ka näha. Minu pidu jätkus neljani (klubi sulges kell 17), siis sõitsin rattaga koju.

Reede pärastlõunal oli aga koosolek koos meie õppeprogrammi tähtsamate inimestega. Kuna mina olen oma klassi klassiesindaja siis võtsin ka osa. Huvitav fakt on see, et esimest korda ajaloos viidi see tähtis koosolek läbi inglise keeles, ja tänu ainsale rahvusvahelisele esindajale- minule. See oli eriline! Koosviibimine oli edukas ja tähtsad ninad olid minu ettepanekutega rahul ja kõik sujus liigagi hästi :)

kolmapäev, 7. aprill 2010

75 %

Peale huvitavat koolipäeva hüppasin sadulasse ja põrutasin taani keele tundi.
Seal oli aga vahva üllatus, sel korral oli meil asendusõpetaja. See aga tähendas pisuke vaheldust.

Muuseas sain natuke selgemaks artiklid et & en. Ega väga suurt loogikat selles teoorias polegi, kahjuks tuleb lihtsalt meelde jätta. Siiski, artikkel "en" esineb 75 % sõnadel. Vot see on alles hea uudis, kas pole? :D

teisipäev, 6. aprill 2010

ole veel eeskujulik õpilane


Peale marketingi loengut läksin koju, et valmistada endale üks hea lõuna. Peale pausi jooksin järgmisesse tundi.

Olin hilinenud 2 minutit, sest läks aega piltide pealelaadimisega mälupulgale. Uksepeal tervitas mind õpetaja:"Are you coming to Media lesson?"
"Yeah," noogutasin mina ja astusin inimtühja klassi.

Tõepoolest, meie asendustundi ei jõudnud mitte keegi peale minu. Õpetaja päris kas tahan tundi ja mina muidugi mõtlesin miks ka mitte, kohale olin juba ju niikuinii tulnud. Niisiis andis ta pooleteise tunni pikkus loengu Flash-ist. Peale selle näitasin pilte tulevasest portfooliost ja kuulasin tagasisidet. Minule oli tund igati kasulik, kuid siis kodus leidsin koolimeilist kirja:
"Dear Class 3 I was disappointed to see only one student attending the replacement lessons today. I would like you to be more aware of your Outlook Calendar and the invitations sent through it. I could have spent my time more efficiently if you had declined the invitation when you knew you couldn’t make it."

Vot nii. Teinekord lihtsalt ei nõustu, privaattundidega, liiga kalliks lähevad veel maksma.

(Tubli õpilane. Pilt on tehtud viimasel gümnaasiumiaastal)