Ärkasin täna (teisipäev) hommikul ja avasin akna, et neelata värske õhu sõõme. Sealt tabas mind hooga paha uudis, õue peale oli jälle lautahais tulnud! Kusjuures, see on läbi aegade kõige hullem, varem on olnud ka aga mitte nii paha. Sulgesin akna ja jäin ootama tuult, mis selle leha ära puhuks, tuhapilved puhus ju minema, siis saab sellega ka hakkama.
Pärastlõunal aga hakkas vihma sadama ja siis kohati tuli lund ka. Inimesed hakkasid pabistama, sest nemad arvasid, et lumi on juba nendega hüvasti jätnud. Nii postitatigi suhtlusportaalist Facebook kord farmiville- postitusi, ja hiljem süüdistati kliimasoojenemist, sest ootamatult sadas ju lund pähe!

Veidrad ilmakonditsioonid aga ei seganud minu igapäeva tegemisi. Lõuna paiku läksin jõusaali. Parasjagu jõumasinal olnud aga rõõmustasin, et elan äärelinnas Birk'is, sest aknast nägin kaks üli armsat jänest, kes üksteisega mängisid. Nad jooksid üksteisejärel ja siis veeresid koos ja olid jälle ninapidi koos. Vot see oli vahva!
Enam ei ole nii suur lugu, aga faktiks võib öelda, et iga päev on meil siin põllul hirved ja jänesed.
Vahel on neil piisavalt julgust, et mulle keset ööd ratta ette hüpata, vahel uudistavad meid või meie neid niisama.